Mikrokiibiga märgistamine on kõige kindlam ja looma jaoks turvalisem viis looma seostamiseks omanikuga. Kahjuks on koerte ja kasside kadumine valusalt sage probleem ja tihti juhtub, et lemmikud ei jõuagi koju tagasi. Mikrokiibiga märgistatud loomal on selleks aga oluliselt paremad võimalused.
Tihti ei peeta vajalikuks lasta kiipida tubaseid või "oma aias" elavaid loomi. Tegelikkuses on nende märgistamine täpselt sama vajalik, sest iga loom võib halva juhuse tahtel kodust kaugemale sattuda ja täiesti võõras keskkonnas hirmununa mitte leida koduteed. Kiibi paigaldamine on ühekordne protseduur, mida enamik loomi talub väga hästi. Laias laastus on tegemist nahaaluse süstiga, mille käigus mõne millimeetri pikkune kiip sisestatakse naha alla vasakule poole kaela. Igal mikrokiibil on unikaalne 11-numbriline kood, mis tuleb internetis registreerida koos lemmiklooma andmete ja omaniku kontaktidega. Registrisse kandmise võib sooritada omanik ise või loomaarst. Kasutades riikliku lemmikloomaregistrit on kannete tegemine tasuta. Registreerimata kiibiga loom on sama hea, kui kiipimata loom! Tänapäevased kiibid on väga töökindlad, kuid siiski on arukas lasta aeg-ajalt kontrollida kiibi toimimist. Tavaliselt tehakse seda looma vaktsineerimisel ja muudel visiitidel loomaarsti juurde. Samuti, kui oled leidnud looma, tasub alati lasta kontrollida, kas loomale on paigaldatud mikrokiip. Kiibi olemasolu saavad kiibilugeja abil kindlaks teha loomaarstid ja erinevad loomakaitseorganisatsioonid. Kas Sinu koerad ja kassid on juba kiibitud? Kui mitte, siis broneeri aeg juba täna! Mikrokiibi hind koos paigaldamisega on 15 eur
0 Comments
Viibin kuni 9.aprillini eksternina Inglismaal Kuninglikus Veterinaarkolledžis, et näha, kuidas "suures ilmas" hobuseid ravitakse. Pärast seda olen jälle tagasi ja valmis Teie loomi aitama.
Tänan mõistva suhtumise eest :) Lääneriikides on kitsed veiste ja lammaste kõrval alati "vähemusrahvuseks" olnud. Sellest tingituna jäävad nad natuke tagaplaanile ka veterinaariaõppes, napilt on otse kitsedele näidustatud ravimeid ja teadusuuringuidki on tehtud kasinamalt kui mõne teise liigi kohta.
Soetasin omale hiljuti John Matthewsi uusima versiooni raamatust "Diseases of the Goat" ja seda lugedes tuli idee kirjutada väike postitus kitsede kohta ka kitsepidajatele, kes tihti on hobifarmerid ja peavad kitsi pooleldi lemmikloomana. Mõned nopped: Tiinus-ja laktatsiooniperiood Hoia kitsed tiinuse vältel optimaalses kehakaalus - (ainevahetus)probleeme tekitab nii üle-kui alakaal. Kitse tiinus kestab umbes 150 päeva, aga loode kasvab enamiku oma massist viimase 6 nädala jooksul. Probleeme tekitab, et suurenenud energiatarve langeb kokku ajaga, mil ka loode võtab enim ruumi, mistõttu võib kitsel olla raske katta oma energiatarvet madala energiatihedusega söödaga. Lisaks kasvab energiavajadus hüppeliselt üleminekul tiinuselt laktatsiooniperioodile. Kuid ka siis, kui sel ajal järsult suurendada jõusöödakogust, on probleemid kerged tekkima. Väga oluline on, et kõik söödamuutused oleksid tehtud 3-4 nädalase perioodi vältel, mis annab seedesüsteemile ja sealsele mikrofloorale aega kohaneda. Tiinustokseemiat esineb tiinuse lõpuse kui kits ei saa piisavalt energiat organismi vajaduste katmiseks. Siiski, alati ei ole tegemist kõhnade loomadega, vaid hoopis ülekaaluliste kitsede ja/või mitmiktalledega. Haigusega kaasnevad isutus, loidus, loom ei taha kõndida, jalad võivad olla paistes, kaalukadu, mõnikord tekivad närvinähud. Loom võib aborteeruda ja ka surra. Sellise kliinilise pildi või kahtluse korral konsulteeri kohe loomaarstiga! Kinnijätmine. Soovitatav on 6-8 nädala pikkune kinnisperiood. Kitsed tuleb kinni jätta järsult, udara pooleldi tühjaks lüpsmine suurendab riski udarapõletiku tekkimiseks. Klostridioosidevastane kaitse Surmaga lõppevaid ja ravile allumatuid haigusseisundeid tekitavad nii Clostridium tetani kui Clostridium perfingens (enamasti tüüp D). Need bakterid on olemas tervete loomade soolestikus ja pinnases. Parim võimalus oma loomi kaitsta on vaktsineerides! Soovitatav on vaktsineerida kits enne poegimist - siis saavad talled kaitse emalt ja vajavad ise vaktsineerimist alles 8 nädala vanuses. Kui ema on vaktsineerimata, alustatakse vaktsineerimisega nooremas eas (3-4 nädalat). Siseparasiidid Erinevalt paljudest teistest liikidest, kes omandavad vanusega teatava immuunsuse siseparasiitide suhtes, ei ole kitsedel vastavat kohastumust. See tähendab, et lisaks talledele põhjustavad parasidiid kliinilisi probleeme ka täiskasvanud loomadele. Väga sageli esineb ka olukord, kus loomad pole otseselt haiged, aga toodang (piimakus, tallede kasv) on kehv. Seetõttu on väga oluline siseparasiite korrektselt diagnoosida ja loomi ravida. Diagnoosimiseks ja korrektse manustamise tagamiseks võtke ühendust loomaarstiga - aladoseerimisel riskite resistentsuse tekkimisega ja võite olla mõne aasta pärast probleemi ees, kus loomad on haiged, aga neid aidata väga raske, sest aastaid kasutatud ussirohud ei aita enam ja uusi toimeaineid ka tulemas ei ole. Need on mõned nõuanded. Laiemalt ja täpsemalt arutleme juba konkreetse probleemi korral. Sealjuures ei tasu unustada, et ühendust võib võtta ka probleemide ennetamiseks (alati tõhusam!) ja niisama nõu küsimiseks. Liis Maisla, DVM Allikas: John Matthews. Diseases of the Goat, 4ed. 411 lk, 2016 Steriliseerimisega välistate või vähendate potensiaalsete terviseprobleemide esinemist. Steriliseeritud/kastreeritud loomad elavad enamasti kauem. Ennetatavad terviseriskid on näiteks:
Lisaks on elu "lõigatud" loomaga kergem - väheneb agressioon, märgistamine, loomad on kodusemad ja hulguvad vähem. Ja kadunud on mure soovimatute järglaste pärast! Loomulikult on igal mündil ka teine pool: protseduurid sooritatakse üldanesteesias ja tuleb teadvustada, et iga anesteesia on seotud teatava riskiga. Küll aga on risk väga madal, kui opereerida noori ja terveid loomi ning tagada pidev anesteesia monitooring. Sageli kardetakse loomade paksuks minemist operatsiooni järel. Kalduvus ülekaalulisusele on reaalne, küll aga kergelt ennetatav ja kontrollitav õige toiduvaliku (lahjem, steriliseeritud loomadele mõeldud toit) ja piisava liikumisaktiivsuse tagamisega. Emastel koertel võib esineda ka kusepidamatust. Tekkepõhjus pole selge. Eelsoodumus on enne esimest jooksuaega lõigatud loomadel ja teatud tõugudel (rottweiler, dobermann, šnautser). Seda on võimalik ravimitega kontrollida. Miks süstid/tabletid ei sobi inna ärahoidmiseks? Neis sisalduv toimeaine pärsib munasarjade tööd, samal ajal aga stimuleerib emaka limaskesta vohamist ja emakanäärmete talitlust, mille tagajärjel võib tekkida mädaemakas, mis on potensiaalselt surmaga lõppev seisund ning mille raviks on enamasti kirurgiline sekkumine ning looma steriliseerimine - protseduur, mida oleks olnud nii turvalisem kui soodsam läbi viia noorel, tervel koeral. Samuti on tablette saanud koertel ja kassidel väga sageli piimanäärmekasvajaid. Hormonaalse tasakaalu häirumise tagajärjel võib esineda ka muutusi käitumises, sh agressiooni. Ka söögiisu suurenemine on võimalik ja oht diabeedi tekkeks kõrgem. Aretusloomadel võib langeda viljakus. Kogemata tiinele loomale ravimit manustades tekivad loodete arenguhäired, mis tõenäoliselt takistavad poegimist ja seavad ka Teie looma elu ohtu.
Aasta lõpuni pakume soodushinnaga kasside vaktsineerimist kompleksvaktsiiniga. Kompleksvaktsiin tagab immuunsuse kasside panleukopeenia viiruse, rinotrahheiidiviiruse ja kalitsiviiruse vastu.
Vaktsineerima võib tulla vähemalt 9 nädalaste kassipoegade või vanemate kassidega. Kui varasem vaktsineerimiste ajalugu puudub, tuleb vaktsiini 3-4 nädala pärast korrata. Edaspidi jätkub vaktsineerimine kord aastas. Vaktsineerimise hetkel peab loom olema terve ning saanud ussirohu 10-14 päeva eest. Soodushind aasta lõpuni 15 eurot ( sisaldab visiiditasu, looma kliinilist ülevaatust ja vaktsiini) Sügis on saabunud ja sellega seoses kahjuks ka uus kassipoegade laine. Siinkohal tundub paslik meelde tuletada, et kindlaim viis vältida soovimatute loomalaste sündi, on oma lemmikud kastreerida ja steriliseerida. Mõlemaid protseduure võib ette võtta juba 6 kuu vanuses ning enamasti räägivad loomaomanikud nagu ühest suust, et juba järgmisel päeval ei saa arugi, et operatsioon selja taga. Edaspidine elu on kergem nii teil kui teie kassil/koeral, kes ei pea enam instinktidega võitlema ning suure tõenäosusega elab loom kauem ja tervemalt.
Samuti on sügis hea aeg läbi mõelda, kas kiires suves pole ehk jäänud midagi looma jaoks olulist tegemata. Õues elavatele koertele ja kassidele tuleks anda soovitatavalt kord kvartalis, minimaalselt aga vähemalt kaks korda aastas ussirohtu. Kohustuslik on oma loomad vaktsineerida kord kahe aasta jooksul marutaudi vastu ning väga soovitatav on kasutada ka kompleksvaktsiine kaitsmaks lemmikloomi erinevate nakkushaiguste vastu. Kindlasti hakkavad just sügisel muret tekitama veidi soliidsemas eas koerad ja kassid. Nende kangemat kõnnakut, muutunud käitumist või vaikselt süvenenud kaalukadu ei tasu eirata - enamasti on lihtsalt "vanaduse" arvele pandud sümptomite põhjuseks mõni terviseprobleem, mida on võimalik kas ravida või vähemalt leevendada. Ootame väga eakaid loomi vähemalt kord aastas tervisekontrolli, et probleemidele algusjärgus jaole saada. Ilusat sügist Teile ja Teie neljajalgsetele kaaslastele! :)
|
Archives
December 2019
Categories |